Ma arvan, et mul ei jäänud endal väga
palju tegemata midagi. John Smithi looming minu jaoks oli selline
auru väljalaskmise projekt: neid ideid, mida ma ise tahaksin
teha, neid ma ühistöös ei kasutanud, ja need ideed,
mida sai kasutatud ühistöös, olid sellised, mida
ma isiklikes projektides ei leidnud rakendust. Kummalisel kombel
oli ta teine energiaallikas, mis tekitas ideid. Ei, ma ei ohverdanud
ühtegi oma projekti või midagi sellist. Aga kui oluline
ta oli ... ma arvan, et üpris oluline, sest ta oli hea koostöökogemus.
Ja ma õppisin päris palju asju juurde. Näiteks
Kaido Olega koos töötades õppisin ma tema pealt,
ta oli ka hariduslikus mõttes oluline. Oli väga hea
ja oluline projekt.
Te olete Kaido Olega head sõbrad
ja ateljeekaaslased. Mis Sa arvad, kas Sa oleksid ka kellegi teisega
olnud valmis John Smithi tegema?
Päris samasugust koostööd ei oleks
kindlasti võimalik teha, sest seal peavad olema mingid tingimused
loodud: ateljeed lähestikku, suhtled rohkem kui teise inimesega.
Sellel perioodil, kui me hakkasime koos tööd tegema, olid
ka meie ideed suhteliselt sarnased. Ma ei ütleks, et nad nüüd
on või palju enne koostöö algust, aga sel hetkel
tundusid nad sarnased. Ma arvan, et see on paljude juhuste kokkulangemine,
et koostöö alguse sai ja kindlasti mistahes teise inimese
puhul oleks see leidnud teistsuguse vormi. Ma olen kindlasti valmis
tegema koostööd ka kellegi teisega veel ja ma ei oska
isegi öelda, kas see oleks parem või halvem, see oleks
teistsugune. Ma ei taha ka öelda, et koostöö Kaido
Olega oli maailma parim, halb või keskmine. Ta ei olegi hea-halva
skaalal. Ta oli üks suhteliselt hästi toimiv koostöö
ja võib-olla lõpus natuke liiga hästi. Ma olen
seda tüüpi inimene, et kui näiteks klassiekskursioonidel
võtab klassi liider toimetamise enda peale ning ma lasen
end reservide peale, siis koostöös on mul natuke sama
oht: ma langen mugavasse stand-by reiimi. Lõpus hakkas
mind häirima, et koostöö oli väga mugav minu
jaoks ja ma ei pingutanud seal enam üldse. Asjalik, töökas
ja toimekas Kaido jõudis kõik asjad minu eest ära
teha. Võib-olla seetõttu ma enam ei nautinud koostööd
enam nii väga.
Millal oli Smithi jaoks kõige parem
ja millal kõige ebameeldivam aeg?
Võib-olla kõige parem oli päris
algusperiood, kui me alustasime koostööd ja tegime töid
Härmi ja Soansi kureeritud young British arti näitusele.
See oli võib-olla kõige ehedam aeg, kui kõik
oli uus ja tundus põnev. Puhtalt suure projekti seesolemise
tõttu oli huvitav muidugi Veneetsia, aga seal oli võib-olla
rohkem tegemist “tööga” – vähem
nautimist ja mängulist momenti, rohkem kohustusi ja aja peale
jooksmist. Seetõttu ma reastaks enda jaoks nauditavaima aja
kõige algusesse, seejärel Veneetsia projekt ja edasi
tuleb natuke segasem periood. Jumalate maailm on ka veel täiesti
okei, aga isiklikult (ma ei tea, miks) osutus vähemhuvitavaks
projekt, mida me tegime Berliini mingisugusele Euroopa-kuraatorprojektile
ja mis oli modifikatsioon Veneetsia-projektist. Seal läks fookus
juba häguseks. Siis langesid asjad kokku, endal oli peas midagi
väga huvitavad ja samal ajal ka Smithi asi – sa ei saa
niimoodi fokusseerida. Aga jah, siis kuidagi hakkas huvi raugema
ning vahelduva eduga on see allapoole pendeldanud.
Miks läks John Smithiga nii, nagu läks?
Lihtsalt see koostöö ei olnud nii suur,
et kauem kesta saaks. Me avastasime teineteise teatud külgi,
mis koostöös väljendusid või ilmsiks tulid
ja mingi ühisosa sai otsa. Ma arvan, et ühiste ideede
genereerimine mingil moel ammendus ... ma ei oska isegi öelda,
miks. Ta võib samahästi ka taas elustuda, tekivad ideed,
mis toetavad teineteist ja haakuvad hästi. Aga praegusel hetkel
on küll nii, et kasvõi viimane näitus, mida me
oleme aasta otsa püüdnud genereerida, on näidanud,
et kui üks käib välja idee, ei ole teine võimeline
sellega kaasa tulema ja kui on nii teise poolega, siis on vastupidi.
Ühist majaehitamist ei ole. Ma ei tea, kas on stiilid muutunud
erinevaks – ma ei usu, stiilid ei muutu niimoodi päevapealt,
ka mõtlemine ei muutu. Võib-olla koos töötamine
ei sisalda enam nii palju elektrit, nii palju avastamist. Vägisi
ei saa teha. Või saaks, kui tal oleks mingisugune tellimus
ja sa võtad tööna, aga vaba tahte aktina peaks
tal olema väga kõrge motiveeritus. Aga motivatsioon
on praegu natuke alla keskmise.
Oled Sa väsinud Smithist, või
rahulik, või kurb?